Peatükk 6: Põgenikud

Herely põgeneb iseenda eest viies Lilli ja enda veelsuuremasse jamasse kui enne.

"Herely!"Lilli jooksis Herely juurde ja kallistas teda. "Kus sa olnud oled?" Herely ei vastanud ja ainult vahtis teda vihaselt. "Kuidas sa aru ei saa, ma olen KOLETIS" Karjus Herely ja jooksis uksest välja. Lilli järgnes Herelyle "sa ei ole Koletis" hüüdis Lilli pimedusse. "Tule kaasa" Sosistas kääl pimedusest ja haaras ta kaasa. Lilli sulges silmad. Kui ta silmad avas leidis ta ennast keset metsa asuvalt lagendikul. Kõndides edasi leidis ta ilusa maja, mis oli pärit justkui unenäost. See sobis imehästi kõige muuga. "Ilus " See oli kõik, mis Lilli suutis kuuldavale tuua. "Vaata sisse" Soovitas Herely mornilt. Lilli astus sisse ja tardus samal hetkel. "Ma tean." naeris Herely mornilt. Maja oli täis igas vanuses surnud, verest tühjaks imetud inimkehi."ma tean" ütles Herely jälle ja naeris rõõmutult. Äkki Herely ahhetas valjusti. Üsna kohe sai ka Lilli aru, mis toimub. Üks mees oli neid baarist jälitanud ja nüüd filmis seda kõike. Herely purustas ülisujuvate liigutustega kaamera, kuid inimese mälu ei saa kustutada.