Herely on hakanud tõsiselt kahtlema selles kes ta on
"Esiteks," Herely lõpetas Lilli närvilise lause "ma räägin sulle kõigest õigel ajal ja teiseks RAHUNE maha Lilli" Lilli tundis Herelyt juba lasteaiast peale ja teadis, et kui Herely midagi ette võtab, siis viib ta selle ka lõpuni. "Lilli! Sulle tuldi järele! " Lilli kuulis Herely ema, Anneli häält."Kohe!," hõikas Lilli vastu. Ta heitis Herelyle kahtlustava pilgu ja tõttas siis trepist alla. Alla minnes tundis ta enda kuklal Herely üliteravat pilku. Herely avas arvuti, vaatas üle oma e - mailid ja heitis siis tagasi magama. Hommikul ärgates läks Herely kohe rõdule, värsket õhku hingama. Ta tajus otsekohe, et midagi on muutunud: Ta nahk sillerdas õhkõrnalt päikese käes, ta refleksid olid paremad ja mis kõige hullem! Kõikide inimeste kaelad, kes mööda kõndisid olid harjumatult ahvetlevad. Herely pani vaevu - vaevu vastu sellele, et otsekohe rõhult alla hüpata ja hambad neisse kaeltesse lüüa. See põte kohutas teda ja ta läks alla sööma. Ta oli imestunud, kuna ta tundis ilmselget nälga, aga ta ei tundnud toidu vastu vähimatki huvi, isegi kui arvestada fakti, et söögiks oli ta lemmiktoit, lasange. Selleasemel läks ta tagasi oma tuppa. Kuigi ta teadis, et Lilli tahab talle midagi tähtsat öelda, ei võtnud ta telefoni vastu. Ta lihtsalt ei suutnud.