Kahekümne teine peatükk

Kahekümne teine peatükk

„Sul on vend!?“ küsisin ma üllatunult, kuid nüüd vastas mulle hoopis Rasmus :„ Jah, tal on tõesti vend nagu sa näed! Kuigi kui sa oled ta PARIM SÕBER, siis peaksid sa seda teadma!“ Rasmus rõhutas neid kahte sõna teistmoodi - kuidagi parastavalt ja etteheitvalt. „Miks sa ei ole mulle seda öelnud?“ pöördusin ma Alice poole, kuid sain vastuse jälle Rasmuse käest :„ Sa pole talle ilmselt, siis nii hea sõber, et ta võiks sind usaldada“ Alice vaatas oma „venna“ otsa  ja küsis talt :„ Kuidas sa julged nii moodi öelda? Ise pole sa käinud meie juures aastaid ja nüüd kui ma sind jälle näen rikud sa mu elu ära!“ ja pöördus, siis minu poole:„ Anna mulle andeks! Ma ei tahtnud sulle rääkida, sest ega ma ise ei teadnud tast eriti midagi“ ta heitis oma vennale terava pilgu ja jätkas:„ Ma oleks sulle sellest rääkinud, aga pidasin ebavajalikuks.“