Esimene peatükk

Kirjutan siis kui aega jätkub, aga seniks head lugemist.

Lisan, et raamat on läbi Katariina silmade.

Esimene peatükk

Ma ei tea mitmendat korda ma talle helistasin, kuid ta ei vastanud ikka veel. Hetkeks nägin kuidas Ali (nii kutsusin ma oma parimat sõpra Alicet) telefon helises ja imeilus süsimustade juustega Alice seda vastu võtma jooksis, kuid siis tajusin, et see on, vaid mu kujutlusvõime. Äkitselt helises mu telefon ning ma võtsin lootusrikat vastu, kuna helistajaks oli Alice. "Tere! Kas Alice on sinu juures?" ütles tema ema karm hääl ning ma vastasin talle arglikult "Ei"."Kas sa tead kus ta on?" olin täiesti veendunud, et kujutasin tema ema mureliku hääle endale ette, kuid mul ei lastud pikalt mõtlema jääda ning juba kõlas telefonist karmilt "Vasta mulle!" mina vastasin jällegi arglikult "Ei, ma ei tea kus ta on!". Tema ema pani telefoni ära, kuid mina jäin mõtlema mis on Alicega lahti. Ma ei teadnud mis kell oli, aga minu korteri uksel kõlas vaikne koputus. Ma avasin ukse ja nägin täiesti kahvatu ja väsinud näoga Alicet.

Teises peatükis: saab Katariina teada, mis on Alicega lahti.