Tere jälle! Jõudsin just oma shopingult tagasi ja mõtlesin natuke kirjutada. Alguses räägin oma shopingu saagist. Me läksime bussiga ühte suuremasse linna ja seal kaubamajja. Alguses olime selistes kodutarvete ja karnevaide poes, aga siis vaatasime, et ka riidekapp vajaks hädasti täiendamist. Läksime suurde riidepoodi ja ma leidsin endale nii nunnud teksad ja ühe üli armsa pusa. Rose sai endale ka ühed teksad ja pusa ning veel ühed retuusid. Oi, mis ma siin sellest räägin. Ega ma sellepärast kirjutama ei hakanud. Mul on nimelt üks tähtis asi. Kujutage ette, me ei leidnud õiget värvi loosungeid lõpupeole. Me leidsime küll igasuguseid asju alates konnakujuliste teekannudega ja lõpetades jalgratastega, millel on kirjad nagu: "hey baby" või " what´s up". Aga seda loosundit, mida meil vaja oli me ei leidnud kahjuks. Huvitav, mis küll nüüd saab? Päris suur jama ikka. Okei tegelikult ma tegin nalja. See ei ole üldse tähtis. Ma tahtsin hoobis ühest teisest asjas trääkida. Okei ma nüüd siis päriselt asja kallale. Ma nägin poes Lillit koos Alicega. Nad kõndisid minust mööda ja vaatasid korraks mind, aga siis keerasid pea ära ja rääkisid edasi. Ma tõesti ei tea, mis ma neile teinud olen? Või miks nad sellised on?Sellele hetkel lubasin ma endale, et ma uurin, mis nendega lahti on välja, aga seda polegi nii kerge teha kui ma algul plaanisin. Ma käisin enne Alice ukse taga ja ta avas ukse, aga nii pea kui ta nägi, et mina seal olen, lõi ta ukse kinni. Ma mõtlesin minna veel Katariina ja Herely ukse taha ka, sest nemad on sellised teistsugused - nad ei ignoreeri mind nii palju, kui Lilli. Meenutades Lillit haaras mind kohutav  igatsus tema juurde.  Ta oli olnud mu parim sõber. Tegelikult mina ignoreerin teisi tüdrukuid rohkem, kui nemad mind. Võibolla on asi selles, et Lilli ignoreerib mind ja mina ignoreeris automaatselt teisi. Minu suurim soov on see, et asjad oleksid nagu vanasti ja, et minu suurimateks probleemideks oleksid kadunud riided või poisid, keda meie koolis on mikroskoopilises koguses. Oi jah ma pean lõpetama. Nii palju on veel õppida:( Homme kohtume loodetavasti jälle.

 Tere! Vabandan väga,et ma pole ammu kirjutanud. Mul on lihtsalt nii palju tegemist olnud. Alustame sellest, et Rose on terve see aeg, mis ta on siin olnud soovinud minuga sõprust teha. Ta ütles mulle, et kõik need ajaleheartiklid on puhas vale ja, et ma ei peaks neid uskuma. Ma usun, et ka teil on suvevaheaeg ukse taga. Meie koolis valitakse iga aasta igast klassist mõned õpilased, kes korraldavad suurt koolilõpu pidu. See aasta valiti mina ja Rose  seda korraldama ja mis kõige parem? Meie peame kaunistuste eest hoolitsema. Kas pole tore. Kahjuks on mul teile ka üks halb uudis.Lilli ja mu teised vanad sõbrad (kaasa arvatud Carolin) ei räägi minuga enam. Ka Hendrik on minuga rääkimise lõpetanud. Ma ei tea miks na on seda teinud, aga see muudab mu meele väga kurvaks. Ma ei tea, kas nad, siis hakkaksid minuga rääkima, kui ma enam Rosega ei sõbrustaks. Mis ma peaksin tegema? Ma tõesti ei tea. Kas ma peaksin jätma teised sõbrad, et Rosega olla?  Või vastupidi? Muidugi on mul veel üks mõte. Ma ei tea, kas see on loogiline, aga nad võivad olla kadedad minu peale, sest ma olen juba algusest peale olnud üks lõpupeo korraldajatest. Ma tõesti ei tea, milles asi on. Iga kord, kui ma üritan seda välja uurida, siis keeravad nad mulle selja. Aga ma ei kavatse sellega nii või teisiti tegeleda, sest mul on käed - jalad lõpupeo korraldamist täis. Ja ka nüüd pean ma välja minema, et koos Rosega kaunistusi vaatama minna. Ma loodan, et leiame hea kauba. Ahjaa, ühe asja jätsin mainimata - kool maksab kõik kinni ja kui kokkuhoidlikult teeme saame võib-olla natuke ka endale. See on ikka nii tore. Võib- olla ma jõun veel täna kirjutada, aga praeguseks kõik. Head aega, ma nüüd lippan!

Tere jälle! Pole ammu kirjutanud, sest pole eriti aega olnud. mul on nimelt üks asi pooleli - ma proovin tagasi võita oma endist parimat sõpra Lillit. Ma olen üritanud temaga koolis rääkida, aga ta ei kuula mind, ma olen üritanud temaga mujal väljas rääkida ning olen isegi teda luuranud, aga ta ikka ei kuula mind. Ma lihtsalt ei saa aru! Viimasel ajal olen ma mõelnud, et kas see oli ikka Rose süü või oli see midagi muud? Võibolla lihtsalt meeldis Rose kõigile? Äkki oli asi selles, et mu edu hakkas kaduma ja kuna just sellel ajal tuli kooli Rose, siis hakkasin ma teda süüdistama. Ja ma hakkasin teda kahtlustama maagias, ma hakkasin kahtlustama, et ta nõidus mu sõbrad ära. Küll ma olen ikka loll. Ega populaarsus pole igavene. Tegelikult on Rose püüdnud ju mu sõber olla ja mina mõtlesin tast ikka nii halvasti. Kohe homme peaksin minema ja vabandama. Oot, mis? Vabandama!? Ei seda ma ei tee, selleks olen ma liiga uhke. Äkki lihtsalt prooviks temaga sõber olla. Aga äkki ta on ikkagi sellega seotud - selle lillepoti mõrvaga ja nende ajakirjanike surmaga. Kust ma peaksin teadma? Aga võibolla oleks kõige parem temaga sõbraks saada ja siis seda tema enda käest küsida. Mis te arvate? Ma proovin seda kohe homme! Aga muide, ma olen oma kalli poisi tagasi saanud. Ta on ikka nii nunnu. Oi jah, kell on juba päris palju ja ma peaks juba ammu õppima. Headaega siis tänaseks

Tere! Ma jälle kirjutan, kuna elu on nii huvitavaks muutunud. Tahaksin rääkida , et ms sai edasi ja seda ma ka teen. "Koletiseks?!" küsisin mina ja vaatasin teda suurte silmadega. "Jah, ta on koletis!" vastas ta, kuid mina ei saanud ikka pihta:"Mis mõttes?" ta vaatas mulle naeratades otsa ja ütles:"Ta röövis minult sinu." Ma tean, et ma poleks pidanud vihaseks saama aga ikkagi. "Okei, sa hakkad vist hulluma. Mitte tema ei röövinud sind minult, vaid sina hakkasid "zombieks" ja ei rääkinud enam minuga." ütlesin ma vihaselt. "Ei! Sa ei saa aru!"proovis ta mulle seletada, kuid ma segasin:"Ei saa aru!? Mina ei saa aru!? Jah sul on täiesti õigus ma ei saa millekist enam aru! Esiteks on see Rose mingi jobu, teiseks võetakse mult kõik ära ja ma isegi ei tea miks ning kolmandaks üritad sina mulle seletada nagu mina oleksin süüdi!" Ta paistis haavunud olevat ja ütles:"Mina ei ürita sulle midagi selgeks teha, aga vabandust siis, et ma üldse olemas olen!" Nüüd jõudis mulle kohale, mis ma olin öelnud ja ma kahetsesin seda koheselt:"Lilli, ma ei mõelnud seda nii. Ma lihtsalt elasin oma viha sinu peale välja. Tõesti, palun usu mind! Palun! Kas sa annaksid mulle andeks?" Ma arvan, et Lilli ei kuulnud mind, sest ta ei ütelnud midagi ja jooksis minema. Äkki ilmus nurga tagant mu uus sõber-Carolin välja. "Mis juhtus? Ma olen kindel, et ma kuulsin karjumist." nähes, kui rusutud olin ma Lilli ära jooksmisest küsis ta: "Mis juhtus?" Ma poleks elu sees arvanud, et need ulmelised sündmused veel jätkuvad kuid siiski. Nüüd ilmus nurga tagant välja ka Rose. Kui Carolin teda märkas ütles ta:"Jookseme! Ma ei viitsi temaga jamada!" Mina, aga ütlesin:"Ta on liiga kiire!" "On või?" kostis minu selja tagant. Carolin istus suure mootorratta seljas ja näitas, et ma tuleksin kaasa. ma hüppasin ilma pikalt mõtlemata rattale ja me kihutasime minema.

Hei! Jälle tagasi. Te tahate teada kes oli mu ukse taga? Ha-ha ma räägin teile sellest hiljem, et teis põnevust hoida. Ma räägin teile enne millegist imetoredast arvestades viimase aja sündmusi. Meie kooli tuli uus tüdruk, jälle. Mulle tundub, et ta lihtsalt ei allu Rose võimele. Lahe, kas pole? Hea on see ka, et ta on minuga sõbraks saanud. Okei rohkem ma ei piina teid ja asun asja kallale.Alustan sealt kui ma avasin ukse. Minu ukse taga seisis Rose, kui ma teda nägin olin ma hirmul. Kas nüüd tuleb ta mulle juba koju järele? Ta astus minu korterisse sisse ja ütles:"Vaata asi on nüüd ..." enne kui ta lõpetada jõudis tormasin ma korterist välja ja jooksin nii kiiresti kui suutsin edasi. Nägin natuke maad eemal, et Rose jookseb mulle järele (ta on minust kõvasti kiirem). äkitselt jooksin ma kellelegi otsa. Ma hüppasin ruttu püsti, kuid nähes, et see tüdruk oli pikali kukkunud aitasin ma ta püsti. Rose jõudis mulle järgi ja jäi seisma. Ta vaatas sellele tüdrukule silma sisse ja hakkas vaikselt rääkima, kui tüdruk keeras pea eemale ja vaatas mulle hirmunult otsa. See tüdruk oli Lilli. Lilli vahtis mind pikka aega. Avades suud ja siis jälle seda sulgedes oleks see iga teine kord  väga naljakas olnud, kuid mitte praegu. Lilli vahtis mind, mina teda ja Rose vaatas vihaselt meid mõlemat. Lilli oli oma kooli riietes ja nägi täiesti tavaline välja, kui mitte arvestada seda, et ta nii himunud oli. Mitte keegi teine ei oleks sellest vist aru saanud, aga ma mõistsin, et Lilli on haige. Kinnitust andis mulle see, et Lilli muidu ilus pruun nahk oli näo piirkonnas kõvasti kahvatum ja tal oli ilmselt ka palavik. Ma võtsin tal käest kinni ja hakkasin teda minema vedama. Kui me natukene maad olime edasi läinud jäin ma seisma. Me istusime liiva peale maha ja ta ütles:"T-t-ta o-on KOLETIS!"

Tere! Vahepeal olen leidnud palju infot Rose kohta, aga see kõik viitab sellele, et temaga toimub midagi müstilist. Mäletate, et ma tahtsin selle hakkata Stevie kohta uurima?  Seda ma ka tegin, kuid tema kohta polnud internetis midagi. Teda polnud mainitud mitte kuskil. Nüüd pole mul ka enam aega kuhugile sisse häkkida, sest juhtus midagi kummalist. Nimelt on Rose püüdnud mulle mitu korda silma vaadata ja, siis rääkima hakanud, kuid ma olen alati seal ära jooksnud, sest ta tekitab sellise hirmsa tunde. Ma kahtlustan, et ta üritab ka mind enda jõu alla saada. Mul on tihti tunne, et Rosel on mingid plaanid selle linnaga. Kuigi kui aus olla, siis otsustasin ma tänase päeva veeta teleka taga ja kättemaksukontorit vaadata ja peale seda niisama arvutis istuda ja raamatut lugeda. Kui just midagi ei juhtu ja seda ma kardangi. Miks? Sellepärast, et Rose oli täna eriti kahtlase näoga ehk ta vaatas mind kuidagi huvitatult või pigem arusaamatult. lisaks ta jälgis mind terve minu kodutee ja proovis minuga rääkida. Oi, ma ei saa enam jätkata, sest keegi on ukse taga. Vabandust! Ma nüüd lähen!

Hei! Mina, Karin jälle siin. Peale seda artiklit olen ma otsustanud hakata uurima "Montaeeri" vanu numbreid. Siiamaani pole ma midagi huvitavat leidnud aga ega mul on umbes 20-30 lugemata väljaannet ka veel. Selles artiklis millest ma räägin on juttu müstilistest lastest. See selleks (kuigi see on ka väga huvitav), aga sellel samal leheküljel on midagi, midagi mis võiks seletada miks kõik ajakiri "Montaeeris" töötavad inimesed on müstiliselt ja äkitselt surnud. Tahate teada? Ma siis räägin.Nimelt ilmus "Montaeeris" selline artikel:"Terekest Sulle kallis lugeja! Meie viimane avastus on seotud mitme inimesega ja ühe juhtumiga.Kas mäletad veel seda juhtumit, mida kutsuti "Lillepoti mõrvaks", kus ühe lillepotiga mõrvati terve küla täis inimesi? Ilmselt mäletad, kuna politsei ei jaganud sellest midagi on see igavesti riiulis nimega "lahendamata juhtumid" kuid meie saime sellele jälile. Mängu tuleb terve kamp jõnglasi, nad on kamp tundmatuid välja arvatud kahe erandiga -  seal on kuulsad Rose  ja Stevie." Kas pole imelik? Mis kõige veidram- Rose on sellel ajal kõigest seitsme aastane! Ja ks on see Stevie? Kuna ma olen Rose jaoks infot juba piisavalt leidnud, siis kavatsen ma alates homsest selle tundmatu Stevie kohta uurima.

Tere! Ma pole paar päeva kirjutanud, sest minu elu pole praegu just kõige roosilisem. Nimelt on Rose palju hullem, kui ma algul arvasin. Ma poleks elu sees arvanud, et ta seda tegi! Mida? Tahate te teada. Eks ma kohe räägin, aga enne veel  kontrollin ma teilt ühte asja. Kas te veel mäletate minu nelja kunagist parimat sõpra. Ei mäleta. Nende nimed olid Lilli, Herely, Katariina ja Alice. Tuleb meelde? Tore! Nüüd siis asja kallale. Rose tegi neist justkui nukud. Vanasti nad lollitasid, mängisid, naljatasid ja tegid muid selliseid asju, aga nüüd on nad nagu kuivikud. Nad ei tee enam midagi lõbusat, ainult õppivad ja koristavad. Ma ei tea, kuidas Rose neist sellised tegi. Ma igatsen hetkel kõige rohkem oma nelja sõpra, nende lõbustat naeru ja kõike muud mis nendega kaasas käis. Iga kord, kui ma nendega rääkida üritan hakkavad nad normaalseteks muutuma, kuid alati, kui Rose nähtavale ilmub, muutuvad nad "zombideks" Ja see ei ole veel hirmsaim osa! Kuna koolis on ju siiski piisavalt õpilasi, saaksin ma ju uued sõbrad endale otsida arvate teie. Ma vastan sellelele, et ei ole ikka küll kerge leida sõpru. Võibolla oleks see olnud nädal aega tagasi lihtsamast lihtsam aga nüüd. Nimelt ei ole Rose ainsad ohvrid minu sõbrad. Terve kool on ära hüpnotiseeritud. Vaid mina olengi veel normaalne vist. Isegi mu perekond on tema "võimu" all. Nad ainult jahvatavad temast ja sellest kui korralik ta on. Ma hakkasin seda asja uuurima ja te ei kujuta ette mida ma avastasin. Kui ma uurisin tema elu kohta Tallinnas, leidsin ma ühe artikli, mis oli ühest mitte eriti tuntud ajakirjast "Montaeer".Artikel oli, siis selline:" Tere, kallid lugejad! Kindlasti teate Te meie kuulust Roset, kuid paljud pole kuulnud, kes ta tegelikult on. Pärast paari kuist uurimist tegime Me palju avastusi Tema kohta. Rääkikem siis täpsemalt! Tema lapsepõlv möödus väikses kohas nimega Turvaste ning seal käis ta lasteaias ja esimeses klassis. Juba lasteaias suutis ta panna lapsi tegema oma tahtmist ning tänu sellele oli ta oma lasteaias päris populaarne. Kuid sellise hea kõrval leidub ka kurba, nimelt surid Rose vanemad, kui tüdruk oli kõigest viie kuune. Noor Rose viidi lastekodusse, kus hakati teda armastama koheselt. Väike lapsuke sai kõik, mis tahtis peale ühe asja - oma vanemate. Rose lapsendati peatselt, pärast ühte nädalat oli ta juba uues kodus. Tema uued vanemad olid rikkad firmajuhid."  Rohkem sellest artiklist säilinud polnud, aga siiski andis see palju mõtlemis ainet.

Tere jälle!Hetkel ainuke asi mis on mulle veel jäänud ongi see blogi. Kirjutan, et oma pingeid maandada. Kas te kujutate ette, et teil on olemas kõik - perekond, sõbrad, armastus ja see kõik võetakse sult ära? Kujutate ette? Minult võeti ära see kõik ja ma teeks ükskõik mida, et nendele kätte maksta. Küsite, et kes on "need"? Ma vastan: nad on suurlinnlased. Tundub imelik? Meie kooli tuli uus tüdruk Tallinnast. Ta nimi on Rose. Tahate teada mida ta tegi? No ma siis räägin. Ta lihtsalt hävitas mu elu. Kuidas? Teate, ta on lihtsalt kohutavalt ilus. Blondiin! Täpselt nagu poistele meeldib. Täpselt selline, et saaks vihata. Aga ikkagi, mis ta siis tegi? Ta hakkas sellele ülinunnule  Hendrikule külge lööma. Ja mis sellest, küsite teie? Nüüd jookseb Hendrik tema sabas nagu kuldne retriiver. Ja nagu sellest veel vähe poleks! Ta meeldib nüüd ka minu vanematele. Miks? Sest ta on Tallinast ja tema on ju korralik.  Nüüd kuulen pidevalt lauseid nagu: "Miks sa temaga ei sõbrusta?" või "Miks sa pole nii korralik kui tema?". Ja see pole veel kõige hullem. Lisaks sellele on Rose ka sõbrad mult röövinud. Ja meie batuudi treener on hull tema järele. Ma olen kõikide jaoks justkui minevik. Ma tunnen ennast nähtamatuna.